Millised on vahtra sepistamise tüübid?

Sepisedvõib vastavalt tooriku temperatuurile töötlemise ajal jagada külm-, sooja- ja kuumsepistamiseks. Külmsepistamist töödeldakse tavaliselt toatemperatuuril ja kuumsepistamist temperatuuril, mis on kõrgem kui metallist tooriku ümberkristallimistemperatuur.

Liigitatud struktuuri järgi

Sepise geomeetrilise struktuuri keerukuse erinevus määrab, et stantsi sepistamise protsessi ja stantsi disaini vahel on selge erinevus. Sepise konstruktsioonitüübi määratlemine on protsessi kavandamise vajalik eeltingimus. Tööstuses jagatakse üldised sepised 3 kategooriasse ja iga kategooria on jagatud 3 rühma, kokku 9 rühma.

Tüüp 1 – sepised, mille korpuse põhitelg on vertikaalselt paigutatud matriitsiõõnde ja millel on sarnased kahemõõtmelised mõõtmed horisontaalsuunas (enamasti ringikujulised/pöörlevad kehad, ruudukujulised või sarnased kujud). Selliste sepistuste stantsimisel kasutatakse tavaliselt sepistamisetappe. See on jagatud 3 rühma vastavalt vormimisraskuste erinevusele.

1.1. Sepised, mis on moodustatud väänamise ja kergelt sissepressimise teel, näiteks hammasrattad, mille kõrgus rummu ja velje vahel on väike.

1.2. Sepised, mis on moodustatud ekstrudeerimisel kerge väänamisega või kombineeritud ekstrusiooniga, pressimise ja väänamisega, nagu universaalliigendi kahvlid, ristvõllid jne.  1.3. Sepised, mis on moodustatud komposiitpressimise teel, näiteks rummuvõllid jne.

Tüüp 2 – korpuse põhitelg asetatakse vormimiseks horisontaalselt stantsiõõnde ja sirge pika telje sepised on horisontaalsuunas ühes mõõtmes pikad. See jaguneb vertikaalse peatelje ristlõikepindala erinevuse astme järgi 3 rühma.

2.1 Vahtrasepised, mille vertikaalse peatelje ristlõikepindala on väike (suurima ristlõikepinna ja väikseima ristlõikepindala suhe on <1,6 ja toorikute valmistamiseks saab kasutada muid seadmeid).

2.2 Vahtrasepised, millel on suured vertikaalse peatelje ristlõikepindala erinevused (suurima ristlõikepinna ja väikseima ristlõikepinna suhe>1,6, toorikute tegemiseks on ees vaja muid seadmeid), näiteks kepsud , jne.

2.3 Sepistatud vaher, mille otsad (üks või mõlemad otsad) on kahvli-/oksakujulised, lisaks sellele, et tehakse kindlaks, kas tooriku valmistamine on vajalik kahe ülaltoodud rühma järgi, peab sepistamiseelne protsess olema mõistlikult kavandatud, näiteks mantel kahvlid.

Esimest ja teist tüüpi sepised on üldiselt tasapinnaline või sümmeetriline pindlahutus ning asümmeetriline sepistamine suurendab sepistamise keerukust.

Tüüp 3 – sepised, mille peatelg on käänuline ja asetsevad stantsiõõnes. See on jagatud 3 rühma vastavalt põhitelje suunale.

3.1 Rühma peatelg on painutatud vertikaaltasapinnas (eralduspind on õrnalt laineline kõverpind või langusega), pealtvaates aga sirge pikitelje kuju (sarnaselt teisele kategooriale) ja üldiselt see saab moodustada ilma spetsiaalse painutusastmega sepiseid projekteerimata.

3.2 Vahtrasepised, mille peatelg on painutatud horisontaaltasapinnas (eralduspind on üldiselt tasane), ja painutusastmed tuleb vormida.

3.3 Vahtrasepised, mille põhitelg on ruumipainutamine (asümmeetriline pinnajaotus).

Samuti on olemas kahte või kolme tüüpi konstruktsioonitunnustega sepiseid ja keerukamaid sepiseid, nagu enamik autode roolinuppude sepiseid.